Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid
teenistusse ning tegid karjääri. Hiljem usurpeerisid nad valdava osa valitsejate positsioonidest. Sel
perioodil toimus ka sumeri alade semiidistumine. Sumeri keel kadus igapäevakõnest kuid säilis
teaduskeelena veel pikka aega.
Väike-Aasiasse jõuavad sel perioodil indoeurooplased (hetiidid). 19.-18. sajandist eKr alates on
indoeuroopakeelsed rahvad Assüüria tekstides nähtavad. Üks teooriatest ütleb, et võimalik, et
Väike-Aasia oli üks indoeurooplaste algkodudest ja rändekeskustest.
Indoeurooplastega koos ilmub ka oluline muutus sõjakunstis hobused ja hobukaarikud. II
aastatuhandel ilmuvadki sõjakaarikud lahinguväljale. I aastatuhandel eKr hakkab kaarikusõit
taanduma ning esile kerkivad ratsaväed.
Mesopotaamias hakkavad domineerima suurriigid (nt Eelam, Assüüria, Mari, Babüloonia). Püsima
jäävad Põhja-Mesopotaamias Assüüria ja Lõuna-Mesopotaamias Babüloonia. Mõlmad olid etniliselt