Võrdlev õigussüsteemide ajalugu
jutlustas eelkõige rahust ning leppimisest.
Algkirik väitis, et rahu (rahulolu) ei ole võimalik saada (juudi kombel) kõigi seaduste range
täitmisega (49.a. apostliku kirikukogu otsus), kuid rahu ei saavuta ka Rooma tavadele vastava
sõjalise ning juriidilise rahustamisega. Rahu on võimatu oma õigusseisukoha ohverdamiseta.
Viimane arvamus viitas Rooma õiguse kompromissivaimule. Varane kirik allus samas Rooma
impeeriumi õigusele nii heas kui halvas.
Algkirikus puudus esialgu sisemine range hierarhia.
1.saj. m.a.j. soodustas kristluse levikut juutidele antud privileegide kattevari, sest algselt ei
olnud kristluse ja judaismi erinevus paganliku riigi silmis kuigi oluline. Viimane ei tähenda, et
kristlased ja juudid ise poleks seda vahet tajunud (näit. apostel Pauluse võitlus
juudakristlastega)
Kristlaste esmane riigipoolne tagakiusamine oli pigem kohaliku ja ajutise iseloomuga,
annaabi.ee 
