Anoodivool väheneb järsult nullini. Vastavalt induktsiooni väärtust nimetatakse kriitiliseks magnetiliseks induktsiooniks Bk. Edasisel induktsiooni suurendamisel trajektoorid kõverduvad veel tugevamini ning järelikult anoodvoolu tugevus jääb nulliks. Joonisel on toodud sõltuvused Ia=f(B) erinevate anoodpingete Ua korral. Vertikaalne anoodvoolu langevus (pidev joon) esineks siis, kui kõik elektronid väljuksid katoodist võrdse algkiirusega. Tegelikult väljuvad elektronid erinevate algkiirustega ning seetõttu toimub anoodvoolu langus teatud magnetilise induktsiooni vahemikus (katkendlik joon). Sama põhjustab ka elektroodide mittetäielik koaksiaalsus, mgnetvälja suuna kõrvalekaldumine elektroodide telje suunast, jääkgaaside olemasolu lambis jne. Elektroni erialeng avaldub siin järgmiselt: -2 e R 2 = 8U a B k R a 1 - k2 (1) m R a
Anoodivool väheneb järsult nullini. Vastavalt induktsiooni väärtust nimetatakse kriitiliseks magnetiliseks induktsiooniks Bk. Edasisel induktsiooni suurendamisel trajektoorid kõverduvad veel tugevamini ning järelikult anoodvoolu tugevus jääb nulliks. Joonisel on toodud sõltuvused Ia=f(B) erinevate anoodpingete Ua korral. Vertikaalne anoodvoolu langevus (pidev joon) esineks siis, kui kõik elektronid väljuksid katoodist võrdse algkiirusega. Tegelikult väljuvad elektronid erinevate algkiirustega ning seetõttu toimub anoodvoolu langus teatud magnetilise induktsiooni vahemikus (katkendlik joon). Sama põhjustab ka elektroodide mittetäielik koaksiaalsus, mgnetvälja suuna kõrvalekaldumine elektroodide telje suunast, jääkgaaside olemasolu lambis jne. Elektroni erialeng avaldub siin järgmiselt: 2 e R2 8U a B k R a 1 k2
Kui kuulike on tõstetud kõrgusele h, siis on tema potentsiaalne energia E p = m1 g h . See läheb kuulikese kineetiliseks energiaks m1 v12 v12 m1 g h = gh= , 2 2 millest esimese kuulikese kiirus vahetult enne põrget v1 = 2 g h . Arvutades kiiruse, saame v1 = ( 2 9,8 0,1 ) m/s = 1,4 m/s. Edasine sõltub sellest, millise põrkega on tegemist. Peale elastset põrget hakkavad kuulikesed liikuma erinevate algkiirustega ja tõusevad kõrgusele, mis sõltub kuulikese kineetilisest energiast. Mitteelastse põrke järel hakkavad kuulikesed liikuma ühe kehana ja tõusevad kõrgusele, mis sõltub algsest kineetilisest energiast. Vaatame neid juhte eraldi. 23 1) Kuulide elastne põrge. Elastsel põrkel saame impulsi ja energia jäävusest arvutada kuulikeste kiirused vahetult peale põrget. Siin on tegemist juhuga, kus üks põrkuvatest
annaabi.ee 
