Faust (Johann Wolfgang Goethe)
,,Faust"
Kirjandusteose analüüs
Teose ,,Faust" kirjutas Johann Wolfgang Goethe. Selle teose kallal töötas Goethe üle
kuuekümne aasta. Täielik ,,Fausti" esimene osa ilmus 1808 a. ja teine osa 1832 a. Goethe
kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas.
Teose aluseks on 16. saj. saksa rahvalegend Johannes Faustist- arstist, astroloogist,
algkeemikust, teaduse- ja lõbujänulisest inimesest, kes olevat oma hinge kuradile müünud.
Peategelane Faust on tüüpiline romantismi aegne tegelane, kes on rahutu ja põgeneb
tegelikkuse eest antiikaega. Teose tegevus varieerub pidevalt nii ajas kui ka kohas. Esialgu on
see goethe-aegsel Saksamaal, Leipzigis, hiljem Antiik-Kreekas ja siis juba keisri õukonnas.
Autori sõnumiks lugejale võiks olla see, et õnne saavutamiseks on kõige olulisem pidevalt
otsida, edasi liikuda ja olla vaba vabal maal