indoeuroopa keeltega. Pelgalt sõnu võrreldes on võimalik tuvastada keelkondi ja neid leides on teinekord võimalik rekonstrueerida algseid sõnu. On võimalik võrrelda ka eri keelkondi ja kui leida sarnaseid sõnu, viitab see jälle veel varasemale keelele. Kui varasele? Usun, et ajas tagasi liikudes esmalt võrreldes keeli, siis keelkondi, siis järgmise tasemel keelkondi võib välja jõuda ühe algkeeleni. Võib rääkida umbes 12 suurest keelkonnast, nende võrdlemisel leiab sõnu, mis on levinud kogu ilmas. Kaks kõige tuntumat näidet on «tik», mis tähendab «sõrme» või «ühte», ja «pal» ehk «kaks». Neid vorme võib leida Aafrikast, Euraasiast, Austraaliast, Põhja ja LõunaAmeerikast. See, et inimesed oleksid teineteisest sõltumatult valinud «tik'i» tähistama sõrme ja «pal'i» kahte, pole lihtsalt usutav.
20. Mitmuse tunnuste ja vormistiku kujunemine eesti keeles. Uurali ja soome-ugri algkeeles on kindlasti lisaks ainsusele ja mitmusele olnud olemas ka duaal (osutab kahele), kuid see hakkas võrdlemisi varakult kaduma. Järgnevalt on esitatud ajaloolised arvutunnused koos lühikommentaaridega. Singular • Ø Duaal • -n • -j Pluural • -i (selge mitmuse tunnus varases läänemeresoome (lms) algkeeles, juured ulatuvad Uurali algkeeleni) • -a (seda on peetud i-mitmuse teisendiks, palju seletusi) • -t (nominatiivis kindlasti lms-volga algkeeles; levik genitiivi (-ten/-δen-tunnus) lms algkeeles; muudesse käänetesse järk-järgult II aastatuhandel) 8 • -e (nt sõnavormis silme; see on t-mitmuse variant) • -k(?) (see tunnus on olnud vähemalt mitmuse 1. ja 2
annaabi.ee 
