Kaksiktähed
võinud vahekaugus selle tähe tekkimise ajal olla vähem kui 7 astronoomilist ühikut (1050 miljonit km, ehk
umbes 1,5 Jupiteri kaugust Päikeselt); algkeha nii suure raadiusega (1500 korda suurem Päikese
raadiusest) pidi olema udukogu-sarnane moodustis, väga erinev harilikest tähist. Umbes sarnane on olukord
ka teistes kaksiktähtedes. Kujutame ette, et selles udukogus tekkisid kaks tuuma tulevaste tähtede
algidudena (tekkimise põhjuseks võiks olla mööduv kolmas keha, kuid mitte tingimata); need tuumad, ise
olles veel udukogud kokku-tõmbumise staadiumis, tõmbasid endasse ülejäänud udumassi ja hakkasid
tiirlema üksteise ümber. Tiirlemise orbiidi omadused on aga määratud sel juhul algkiirusest, mida kehad
üksteise suhtes omasid eraldumise momendil; see algkiirus polnud muud kui ürgelise udu pöörlemise kiirus
ümber oma telje
annaabi.ee 
