Bioloogia
takistavad seda teha võõra liigi isenditega. See on bioloogiline isolatsioon. Näiteks
sigimispaikade ja aegade erinevused. Loomaliikidel on sigimisperioodi aegsed tegevused
(pulmatants, hüüd). Teisi liike see ei kutsu. Kui liigil puuduvad võõrliigiga ristumist
vältivad omadused, siis avaldub ristumisbarjäär alles järglastel. Hübriidel esineb häireid
sellepärast, et vanemate geneetiline materjal ei sobi kokku. Uus liik saab alguse siis, kui
alggrupist eraldub väike rühm ehk rajajapopulatsioon. Uus liik: geograafiline isolatsioon,
geneetiline struktuur muutub. Uue liigi teke ja püsimajäämine eeldab isendite küllaldast
arvukust ja oma levilat. Uus liik peab leidma oma nisi. Liigi teke kõikidel organismidel
ühesugusel viisil. Ristumisbarjääri väljakujunemine ei eelda alati ruumilist eraldatust
lähteliigist. Uus liik võib tekkida kromosoomimuutuste tagajärjel. Kaks viimast lauset
puudutavad ainult taimi.
annaabi.ee 
