Titanic
Neist 190 jäid laeva pardale, teised aga
maeti merre. Reisijate klassivahega arvestati ka pärast nende surma. Esimese klassi
reisijad balsameeriti ja paigutati kirstu. Kolmanda klassi reisijad õmmeldi purjeriidesse.
Hukkunud meeskonna liikmed maeti aga merre, samuti mõned kolmanda klassi reisijad.
Mõned meeskonna liikmed pandi parema säilivuse huvides jäähunniku alla. Laiba nr. 124
tuvastati J.J. Astor. Peale ,,Mackay-Bennettit" asusid laipu otsima ka ,,Minia",
,,Montmagny" ja ,,Algerine", mis leidis vaid ühe laiba, edasised otsingud lõpetati. Ainult
ühe hukkunu kopsudest leiti vett, teised külmusid surnuks. Ühtekokku andis meri välja
328 hukkunut, kellest 128 polnud võimalik identifitseerida, 119 neist maeti merre, 209
aga toodi Halifaxi, kus nad maeti erinevatele surnuaedadele. Meri andis välja ka
legendaarse orkestrijuhi Wallace Hartley surnukeha, kui tema põrm toodi tema kodulinna
Colne´i, tulid inimesed lähedalt ja kaugelt talle austust avaldama.