Lõkspüünised-referaat
Sellist tüüpi mõrdadega püüdsid
Kurzeme kalastajad veel mööndunud sajandil.
Sarnaste asulakohast on leitud ka saarepuust ja vahtrast valmistatud aere, kahe paadi
jäänused (paadid mahutasid tõenäoliselt 1-2 inimest) ning võrguosasid, sealhulgas rohkesti
männikoorest ja kasetohust võrguujukeid ning võrgukive. Kõik need suurt ajaloolist väärtust
omavad leiud olid säilinud tänu asulakoha soisele pinnasele.
Eesti ala vanimaid ja algelisimaid tõkkepüüniseid, mis võis olla kasutusel juba
kiviajal, on kaits. 1929. aastal Räpina lähedale Mädajõele ehitatud kaitsa üksiasjaline
kirjeldus jõudis avalikkuse ette 1931. aastal. Tõenäoliselt oli viimne Eestis ehitatud kaits.
Ta mõõtmed olid tagasihoidlikumad (läbimõõt pikuti 2, 15 j liuti 1, 85 m). Kaitsa
tiivad ja püüniseosa olid valmistatud umbes 3,5 m pikkustest ja 1,5 2 cm jämedustest
kooritud kuuse või männi varbadest, mis olid ühest otsast tertaud
annaabi.ee 
