Evolutsioon Maal
koosneva lehvikutaolise kehaga okasnahksed. Osadel on ka vars (joonis), millega meriliilia
kinnitus põhjale, varretud olid võimelised ujuma ja roomama. Pikkus koos varrega on kuni 1
meeter, väljasurnud liikidel kuni 2 meetrit. Vanimad meriliiliate kivistised on leitud Alam-
Ordoviitsiumist.
Kõhrkalu (Chondrichtyes) (haid, raid jt) eristab luukaladest neile iseloomulik kehakuju,
kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused. Algelisemateks kõhrkaladeks olid Devoni
ajastul elanud rüükalad, kes on oma nime saanud nende keha katva paksu monoliitse rüü järgi.
Lõugadel neil hambaid ei olnud, toitu haarasid nad lõugade teravate servadega. Suurimate
rüükalade pikkus ulatus kuni 10 meetrini. Kõhrkalade vanimad leiud pärinevad Siluri
algusest. Kõhrkaladest säilivad fossiilsena hambad ja rüükaladest paksud rüü osad.
Devon
Baltika ja Laurentia mandri kokkupõrkel moodustus suur Euroameerika mander.
annaabi.ee 
