"algeliseid" - 1 õppematerjal

  Eestlaste kujunemine, elu-olu ja suhted naabritega läbi muinasaja 

Kiviaeg Paleoliitikum Jää sulamine, inimasutus Eesti alal puudub. Mesoliitikum Esimesed elanikud olid lõuna poolt sisse rännanud Euroopast ehk europiidid. Neid oli tol ajal Eesti alal umbes 1500 inimest, kes elasid kogukondadena 2-4 perekonda koos. Tööriistad olid kivist, luust, sarvest ja puust. Kivist valmistati ilma auguta kivikirveid, kõõvitsaid, uuritsaid ja nooleotsasid. Inimesed meisterdasid veel kalatõkkeid, algeliseid võrke, luust õngekonkse, ahinguid, harpuune, püüniseid, lõkse, nooli. Olulisel kohal oli Kunda(Narva lähedal) kultuur ning tähtsaimateks asukohtadeks olid sel ajal Pulli(Pärnu lähedal) asula ja Kunda Lammasmägi. Inimesed küttisid peamiselt põtru ja kopraid, käisid siseveekogude ääres kalastamas ning rändleva eluviisi tõttu tegeleti ka palju korilusega. Selleks ajaks oli koer kodustatud loom. Matmiskommeteks oli hauapanustega laibamatus. Neoliitikum