üldstabiilsusele ja kriitiliste lõigete kandepiirseisunditele. Hoonete korral võib teist järku sisejõudusid mitte arvestada, kui need ei ületa 10% vastavast esimest järku sisejõust. 40. Surutud elemendi ristlõikes mõjuva survejõu üldise ekstsentrilisuse komponendid (p 4.1.1). Surutud elemendi ristlõikes mõjuva survejõu üldine ekstsentrilisus: etot = e0 + ei + e2 , kus e0 = MEd1 / NEd - esimest järku ekstsentrilisus (algekstsentrilisus); MEd1 - esimest järku arvutuslik paindemoment; NEd - arvutuslik pikijõud; ei - geomeetrilise konstruktsioonihälbe põhjustatud lisaekstsentrilisus; e2 - elemendi deformeerumise põhjustatud teist järku ekstsentrilisus. h - ristlõike kõrgus vaadeldavas suunas. Sümmeetrilise armatuuriga ristlõikel tuleb surve korral minimaalseks üldiseks ekstsentrilisuseks võtta e tot = h / 30, kuid mitte vähem kui 20 mm, kus h on ristlõike kõrgus.
Teist järku sisejõudusid tuleb võtta arvesse, kui need arvatavalt oluliselt mõjutavad konstrukt- siooni üldstabiilsust ja kriitiliste lõigete kandepiirseisundit. Hoonete korral võib teist järku sisejõudusid mitte arvestada, kui need ei ületa 10% vastavast esimest järku sisejõust. Surutud elemendi ristlõikes mõjuva survejõu üldine ekstsentrilisus: etot = e0 + ei + e2 , kus e0 = MEd1 / NEd esimest järku ekstsentrilisus (algekstsentrilisus); MEd1 esimest järku arvutuslik paindemoment; NEd arvutuslik pikijõud; ei geomeetrilise konstruktsioonihälbe põhjustatud lisaekstsentrilisus; e2 elemendi deformeerumise põhjustatud teist järku ekstsentrilisus. h ristlõike kõrgus vaadeldavas suunas. Sümmeetrilise armatuuriga ristlõikel tuleb surve korral minimaalseks üldiseks ekstsentrilisuseks
annaabi.ee 
