Funktsiooni y = cot x pööramisel kitsendatakse ta vahemikku (0, π), kus asub tema põhiharu. Funktsiooni y = cot x, x ∈ (0, π) pöördfunktsioon on arkuskotangens ja seda tähistatakse x = arccot y. Kehtivad valemid arccot[cot x] = x ja cot[arccot y] = y. Arkuskotangensi määramispiirkond ja väärtuste hulk on X = R, Y = (0, π). 24. Defineerida algebralised tehted funktsioonidega. Mis on liitfunktsioon? (lk 19) Kõik liitmised/lahutamised, korrutamised/jagamised on funktsioonide puhul algebralased tehted. NT: Olgu antud kaks funktsiooni: y = f(x) ja y = g(x). Funktsioonide f ja g summa on defineeritud kui kujutis, mis seab muutujale x vastavusse muutuja y väärtuse valemiga y = f(x) + g(x). Funktsioonide f ja g summa loomulik tähis on f +g. Seega kehtib f ja g summa puhul seos y = (f + g)(x) = f(x) + g(x). Funktsioonide f ja g liitfunktsiooniks e kompositsiooniks f ◦ g nimetatakse nende funktsioonide järjest rakendamist (f ◦ g)(x) = f (g(x)). 25
vaadeldavaid hulki. U = {x | x=x}. Täiend o DEF: Hulga A täiendiks A’ nimetatakse hulka, moodustavad kõik need universaalse hulga elemendid, mis ei kuulu hulka A: A’ = {x ∈ U| (x∉ A) } = {x ∈ U| ¬ (x∈ A) } Vienni diagrammid o DEF: Hulgateoreetilistele tehetele ja avaldistele vastavaid hulki kujutatakse tihti nn Venni diagrammide abil, kus hulkadele vastavad joontega piiratud piirkonnad. Tehete algebralased omadused, nende tõestamine ja kontroll o Näiteks ühend, ühisosa ja sümmeetriline vahe on kommutatiivsed tehted, aga vahe ei ole (tuua kontranäide!). o Mõned samasused saame lausearvutusest otse üle võtta. Ühend, ühisosa ja täiend on defineeritud vastavalt komponenthulkadesse kuulumise tingimuste disjunktsiooni, konjunktsiooni ja eituse abil. Seetõttu on neil tehetel nii ühekaupa kui ka omavahelistes
annaabi.ee 
