Tähtsaimate topoloogiliste invariantide hulka kuuluvad näiteks sidusus, kompaktsus, mõõde, kaal, fundamentaalrühm, homoloogiarühmad jne.Samuti selgitab ja uurib topoloogia pidevuse ideed. Intuitiivselt väljendab see ruumi ja aja fundamentaalseid omadusi ning järelikult on sel tunnetuse seisukohast fundamentaalne tähtsus. Vastavalt ilmub topoloogia, milles pidevuse idee saab matemaatilise kehastuse, loomulikul moel enamikus matemaatika harudes. Ühenduses algebraga moodustab topoloogia matemaatika üldise aluse ja aitab kaasa selle ühtsusele. Kasutatud kirjandus: Jakov Perelman “Huvitav geomeetria” Benno Mohry “Matemaatika.Geomeetria”
on negatiivse jadasidemega. Võib kindlaks teha, et tagasisidestatud OV pingevõimendustegur sõltub ainult takistusest. Inveteeritava lülituse puhul sisendsignaal antakse inventeerivale sisendile takistuse kaudu, kusjuures mitteinventeeriv sisend on ühendatud nullklemmiga. 50. Loogikaelemendid. Loogika algebra Digitaaltehnikas dominis kasut. Kahendsüsteemi järg põhjustel: funktsiooni realiseerimise lihtsus; tehte sooritamise põhimõtteline lihtsus; funktisionaalne ühtusu Booli algebraga, mis on loogikaül matemaatiline alus. Tõsi-vastab signaal 1, vale-vastab signaal 0 Loogikalülituste talitus põhineb transistorlülitustel. Põhielemendid: VÕI-loogiline liitmine: väljundis 1 siis, kui vähemalt ühel sisendil on signaal 1; JA-loogiline korrutamine:väljundis on 1 ainult siis, kui tema kõigil sisendeil on signaal 1; kõigi muude signaalikombinatsioonide korral oon väljundsignaal 0; EI-loogiline eitus: väljundis on 1 siis, kui tema sisendsignaal on 0 51. Trigerid
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n-
muutujat loogikaliselt või on tehniliselt püsiühendus või katkestuskoht ahelas. Seega väheneb loogilisi tehteid tegevate elementaarfunktsioonide arv ja nende sooritamiseks vajalike iseseisva tähendusega loogikaelementide arv 9-le. Samuti kuuluvad elementaarfunktsioonide hulka kõik rohkem kui kahe argumendi funktsioonid, milles argumendid on omavahel seotud kas ainult konjuktsiooni- või disjunktsioonitehtega. Loogikafunktsioone saab analoogiliselt reaalarvude algebraga esitada mitmel viisil: algebralise avaldisena, oleku- ehk tõeväärtustabelina või Karnaugh´ kaardina, mis kujutab endast olekutabeli graafilist kujutust. Neist on kõige vähem ülevaatlik loogikafunktsiooni algebraline avaldis, kuid selle järgi on lihtne koostada kas kontakt- või kontaktivabat juhtimisskeemi. Näide: olgu loogikafunktsiooni algebraline avaldis z = a + bc .
annaabi.ee 
