Rahvuslik Ärkamisaeg
Rahvas jäi endiselt aktiivseks. Rhavuslik meelsus laienes üha uutesse kihtidesse.
Hoogsalt asutati seltse. Arenes eesti ajakirjandus, oluliselt tõusis eeslaste lehelugejate
arv. Paljude lehtede sisuline tase oli küll ärkamisajaga võreldes madalam, kuid uues
ideed-aated jõudsid kiiresti laiade ringkondadeni.
Rahva valmisolekut rahvuslikes ettevõtmistes kaasa lüüa tõendab kujukalt antud
perioodi langev rahvusliku liikumise suurüritus J. Hurda poolt 1888. aastal algatataud
rahvaluule kogumine. J. Hurda üleskutse ,,päästa hävingust rahva vanavara" leidis
laialdaselt vastukaja. Suurema osa J. Hurda 1400-st korrespondendist moodustasid
kooliõpetajad, kui arvukalt oli ka käsitöölisi, talumehi ning üldse eri elanikkihtide
esindajaid. Liikumises osales seni väheaktiivseid piirkondi, mistõttu tegemist oli esimese
tõelise üle-eestilise rahvusliku üritusega. Rahvaluulekogumises nähti ,,ühist isamaatööd",
annaabi.ee 
