Eesti uusaeg
ja uute põllumaade kasutusele võtmine metsamaade arvelt ( polnud väga popp, sest oli
suht raske).
Mõisate turumajanadus orienteerus 18 saj esimesel poolel pigm lääne poole. Alates 18. saj
keskpaigast kasvas hüppeliselt vene riigi osatähtsus (seotud suuresti Peterburi
kasvamisega), lisaks seotud ka 18 saj teisel poolel viina tootmise ga mõisates, mis mutuus
järjest olulisemaks rahaallikaks ja see turustati ka Peterburgi enamust.
Viina tootmise algatamien mutuis suuresti ka eesti pilti- kõrtside arvu suur kasv, sajandi
vältel ligi 100 korda rohkem körtse tekkis. Körts sai maaelus väga tähtsaks, ka kirikute
juurde ehitati körtse, kus pärast jumalateenistust toimus nn aftekas. Kõrtsist sai ka oluline
suhtlemis jakommuniatsioonikoht. Kõrtsi võis pidada rüütimõisa omanik, oli mõisnikele
hea sissetulekualllikas.
Uuendused mõisamajanduses- domineeriv põlluharimisviis oli olnud nn kolmevälja
annaabi.ee 
