10. klassi arvestused
lõppasukohaga.
Keha liigub alati mingis suunas. Et leida keha lõppasukohta, tuleb teada veel keha algasukohta
lõppasukohaga ühendava lõigu suunda. Seda suunatud sirglõiku nimetatakse keha nihkeks.
Keha liikumist tuleb eristada tema liikumise trajektoorist (joonest, mida mööda keha liigub). Keha
liikumise trajektoor ei tarvitse ühtida nihkega.
Näiteks ei või me teada keha asukohta juhul, kus keha on liikunud 550 km, aga lõppasukoht
algasukohaga võrreldes on 200 km kaugusel. St, et keha on lõppasukohta liikunud ringiga. Kui me
saame teada, et keha sooritas nihke mingis suunas ja selle nihke pikkus oli 200 km, siis saame
öelda, kus punktis keha asub.
6. Trajektoor
Joont, mida mööda keha (punkt) liigub, nimetatakse liikumise trajektooriks.
7. Teepikkus
Läbitud trajektoorlõigu pikkust nimetatakse teepikkuseks ehk läbitud teeks.
8. Kiirus
Keha liikumist iseloomustatakse kvantitatiivselt1 kiiruse mõistega.
v=s/t
annaabi.ee 
