Kitsekasvatuse
vähesus. ELaS on aidanud kitsekasvatajaid aretuse probleemide lahendamisel lammaste
aretuseks ettenähtud rahade arvelt, kuid see töö ei ole olnud piisav. Alles 1998.a sai Eesti
kitsekasvatus esmakordselt riigipoolset toetust Põllumajandusministeeriumi nõuande
arendamise konkursi raames, mille vahenditest nõustati kitsekasvatajaid juustuvalmistamise ja
kitsede pidamise alal, loodi kitsekasvatuse arengukava ning koostati kitsede
algarvestusvormid jõudluse ja põlvnemise ülesmärkimiseks. Jõudluskontrollikeskuse poolt on
koostatud kitsede jõudluskontrolli pidamise programm.
Söötmisnormid
Eestis on kitsede üldine arvukus väike ja nende söötmisalaste küsimustega pole senini tõsiselt
tegeldud. Viimase kümne aasta jooksul on kitsede arv ligikaudu kahekordistunud ning
väikefarmide kõrvale on tekkinud ka suuremaid. Just nendel suuremate kitsefarmide omanikel