Opiaatsõltuvuse ravi
(Gardner et al 2007; TAI 2001) Opioidsete
agonistidena on sõltuvuseravis laialdaselt kasutusel ka buprenorfiin, mis langetab võõrutusnähtude
ilminguid ja tugevdab sõltuvusest võõrandumist madalate dooside kaudu. ( Gardner et al 2007)
Asendusravis stabiilne väikseim toimiv buprenorfiini annus on igale patsiendile individuaalne. Ravi
alustatakse buprenorfiini annusega 0.4 milligrammist kuni 2 milligrammini üks kord päevas.
Buprenorfiini algannuse määramisel peab hindama tarvitatava uimasti annuseid, tarvitamise sageduse
ja manustamisviisi alusel patsiendi taluvust ravimi suhtes. (TAI 2001) Teiseks võõrutusseisundi raviks
on medikamentoosne ravi mitteopiaatsete ehk opoidi antagonistidega. Nendeks on näiteks klonidiin,
naltareksoon, lofeksidiin ja karbamasepiin, mida kasutatakse üksteise täiendamiseks
sümptomaatiliselt. Enim on kasutusel naltreksoon, mis seob retseptorid, aga nende aktiveerimise
annaabi.ee 
