Seadused ja Mõisted
lainelõikude liitumisel on see tingimus täidetud siis, kui nende optiline käiguvahe on
oluliselt väiksem nende enda pikkusest ja siis, kui valgusallikas on punktikujuline.
Difraktsioon on samuti jälgitav lainete liitumisel ja see seisneb valguse hajumises
langemisel tõkkele või läbiminekul avast. Difraktsiooni saab arvutada, toetudes Fresneli-
Huygensi printsiibile, mille kohaselt kujutab lainepinna iga element endast sfääriliste
koherentsete sekundaarlainete allikat, mille algamplituudid on võrdelised vastava
pinnaelemendi suurusega. Need koherentsed lained liitumisel interfereeruvad ja tekkiva
liitlaine amplituudi ruumilist jaotust nimetatakse difraktsioonipildiks. Kuna laine
amplituudi maksimumide asukoht on seal võrdeline lainepikkusega, siis on see
difraktsioonipildi järgi vahetult määratav. Kasutades teatud keerukamat tõkete süsteemi
(difraktsioonivõret), saab difraktsioonipildi abil määrata valguse spektraalset koostist.
annaabi.ee 
