Anaximandros
võtnud kasutusele sellist põhjapanevat terminit nagu archê (algus), vaid hakates kirjutama proosas,
murdis ta teogoonia (õpetus jumalate saaamisloost) poeetilise stiili ja juurutas uue kirjandusliku žanri.
Just Anaximandros oli see, kelle juures väljendus kõige selgepiirilisemalt uus kosmoloogiline skeem,
mis jättis kreeklaste maailmapildile sügava ja kestva jälje.
See skeem jääb geneetiliseks. Nagu physis ja genesis, säilitab ka archê oma ajalise tähenduse:
algaluse, allikana. Füüsikud otsisid vastus küsimusele, kust kohast ja läbi mille on maailm tekkinud.
Nende geneetiline rekonstruktsioon seletas korra kujunemist, mida praegu vaadeldakse aga
ruumilisest aspektist. Mileetose koolkonnal on suurt võlg babüloonia astronoomia ees, millelt nad
laenasid vaatlused ja meetodid. Babüloonia astronoomiale võlgnevad nad samuti sellised
instrumendid nagu gnomon, mille Anaximandros oli Spartas üles seadnud.