Uurimus Aristotelesest
mida hakati nimetana: peripateetiline kool. Selle nime sai ta arvatavasti seal harrastatava õppeviisi alusel: nimelt
suvatses Aristoteles oma ettekandeid pidada peamiselt jalutades ("peripateo" tähendab "jalutan"), misjuures
ettekanne tavaliselt omandas elava vestluse iseloomu. Kooli elu ja õppetegevus meenutas mõnevõrra
platonistlikku akadeemiat, kuid omas ka erinevusi. Aristoteles jagas oma kuulajad kahte rühma - algajaiks ja
edasijõudnuiks. Viimasele, kitsamale ringkonnale, mis moodustas ühtlasi õpetaja enese lähema sõprusringi,
tavatses ta pidada ettekandeid hommikuti: neis, nn. "akroaatilisis" loenguis puudutati kõige keerukamaid
teaduslikke ja filosoofilisi küsimusi. Laiemale õpilasperele peeti ettekandeid peamiselt õhtuti ja need, nn.
"eksotsentrilised" loengud, kus käsitleti peamiselt retoorikat ja poliitikat. Võrreldes akadeemiaga oli