"algaatomite" - 1 õppematerjal

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

Kuigi selline punktesitus on tihti kasutatav kovalentse sideme kujutamiseks, ei anna ta informatsiooni elektronpilvede tiheduse jaotuse kohta molekulis. Joonisel 2.26 on esitatud H 2 molekuli teke kahest vesiniku aatomist näidates ära ka toimuva elektronpilvede kattumise ja kõrge elektronpilve tihedusega ala tekke. Tõenäosus leida mõlema aatomi 1s1 elektrone on väga kõrge antud alas. Sideme tekkimisel moodustunud molekuli energia on väiksem kui algaatomite energiate summa (joonis 2.28). Kovalentne side moodustub F 2 , O 2 , N 2 molekulides p elektronide jagunemisel molekuli moodustavate aatomite vahel (joonis 2.27). Fluori aatom, mis omab välimises elektronkihis 7 elektroni (2s2 2p5), saavutab pärast ühe 2 p elektroni jagamist teise fluori aatomiga inertgaasile ­ neoonile - vastava väga stabiilse konfiguratsiooni (joonis 2.27a). Analoogselt hapniku aatom, kus välimisel elektronkihil on 6 elektroni (2s2 2p4), saab neoonile vastava