aminohappejääkidest. Jaotused: 1. Lihtvalgud - ainult aminohapete jäägid 2. Liitvalgud - valguline ja mittevalguline osa a) nukleiinhape+ valk - nukleoproteiin, mida kohtab kromosoomis ja ribosoomis b) metall + valk - metallproteiin ehk hemoglobiin Olenevalt strukruurist: 1. Esmane - lineaarne, aminohappejääkide hulk ja järjestus, vahetult sünteesijärgselt on selline 2. Teisane - spiraalne, nimetus alfaspiraal; või siksakiline - beetastruktuur, neid molekule hoiavad koos vesiniksidemed. Sellise struktuuri osaga valke kohtab küüntes, juustes, ämblikuvõrgus, villas jne. Ei lahustu vees. 3. Kolmandane , esinevad kõik sidemed a) gloobul (pusa moodi) - vesilahustuv, antikeha, transportvalk, ensüüm b)fibrill (sinkavonka) - lihasvalgud vees ei lahustu Näited: a) vesiniksidemed b) Väävlisillad c) ioonsed sidemed + ja - aminohapete radikaalid
kujunemise. 4) toksilise toimega peptiidid baktertoksiinid. Imenduvad tervikmolekulidena. 5) neuropeptiidid kontrollivad emotsioone. VALGUD: Valkude struktuuritasemed: 1) esmane struktuur ehk primaarne struktuur aminohappejääkide hulk ja järjestus polüpetiidahelas. Primaarstruktuur on aluseks kõrgemat järku struktuuridele. Kõik valgud sünteesitakse esmases struktuuris. Põhiline sideme tüüp on peptiidside. 2) Teisane struktuur ehk sekundaarne struktuur: a) spiraalne ehk alfaspiraal: lisaks pepdiidsidemetele on molekulisisesed vesiniksidemed. B) beetastruktuur, vesiniksidemed on molekulide vahelised. Teisene struktuur on kattevalkudes: juuksed, suled, küüned, karvad. Teisese struktuuri molekulid vees ei lahustu. 3) Kolmandat järku struktuur: a) gloobul kera kujuline. Enamasti lahustuvad. Ensüümid, antkehad, transportvalgud. B) fibrill niitjas, omavahel seostunud struktuur. Mittelahustuvad. Lihasvalgud. PEPTDIIDSIDEMED; VESINIKSIDEMED;
annaabi.ee 
