pühamud linnriikide omavahelise rivaalitsemise areeniks. Sõda oli linnriigi jaoks suurim ja haaravaim vaatemäng. Sõjas lavastas linnriik oma võimu vaatemänguna nii iseendale kui ka teistele riikidele. Kreeklased tundsid avalike vaatemängude tohutut mõjuvõimu rahvale, kuigi ei ole teada, et neil oleks toimunud veriseid vaatemänge nagu näiteks Bütsantsi impeeriumis. Teadmine kuulmise ja nägemise kaudu 8. sajandi lõpul eKr arendasid kreeklased välja alfabeetkirja. Tänu suulisele kultuuritraditsioonile ning kirjutamise tehnoloogia algelisusele oli suulisel väljendusel jätkuvalt juhtiv roll. Kuulmise kogemus oli tähtis mälestuste talletamiseks ning kultuuri edasikandmiseks, kuid kreeklaste mõtteviis kaldus eelistama tunnetuse ning tunnete primaarse alana siiski nägemist. Ei teata seda, mis on nähtamatu. Teadmine kuulmise kaudu eeldab otsest, isiklikku kontakti kõneleja ja kuulaja vahel. Teadmine nägemise teel võimaldab
asutab esimese Babüloonia dünastia (1795) u 1680 Hurrud(mittesemiidid) okupeerivad Assüüria u 1663 Hüksoslased okupeerivad Egiptusest Arvatavasti osa juutide ümberasumine Egiptusesse (Joosep?) u 1650 Anatoolia linnriigid ühinevad hetiitide u 1633 Egiptust valitsevad hüksoslased riigiks. Pealinnaks saab Hatusa u 1600 Foiniikialased hakkavad kasutama Ahmos vallutas hüksoslaste pealinna ja tegi u 1600 Egeuse tsivilisatsiooni kesku- Kaanani kirja-alfabeetkirja Teeba taas pealinnaks seks saab Mükeene u 1595 Hetiidid rüüstavad Babüloni, mille järel tungivad riiki kassiidid-mägirahvad põhjast u 1550 Uue riigi sünd Egiptuses. Pealinnaks u 1550 Mükeene allutab enamus Kreekaast on Teeba. Uut riiki valitsevad 18.-20.dünastia oma võimu alla