numbriklahvistikuta. Tänapäeval on kasutusel ka makroklaviatuurid, pihuklaviatuurid, paindlikud klaviatuurid, optilised klaviatuurid ja nii edasi. Klaviatuurid kasutavad kahte põhilist asetust. Esimene ja kõige laialdasemalt kasutatud on QWERTY klaviatuur. Teine on Dvorak tüüpi klaviatuur. Dvorak klaviatuuride klahvide asetused on selline, et minimaliseerida sõrmede liikumis distantsi ja selleläbi lubada suuremat kirjutamis kiirust. Klaviatuuril on alfabeetilised klahvid, numbrilised, ja spetsiaalse otstarbega klahvid. Klahvi võib kasutada mitme erienva sümboli väljastamiseks kasutades klahvide kombinatsioone.. Näiteks Shift+ Klahvid, Ctrl+Alt + Klahvid. Spetsiaalse otstarbega klahvid on näiteks Shift, Enter, Windows klahv, Caps Lock, Num Lock, funktsiooni klahvid ja nii edasi. Klaviatuuri alfabeetiline osa muutub tavaliselt vastavalt keele, mille jaoks ta on mõeldud. Klaviatuurid on kontrollitud tavaliselt kasutades mikrokontrollerit
(asi) registreid, milles on antud vastava köite ja seadusandliku akti järjekorranumber ühes viidetega. Registrite hulka kuuluvad ka asutuste koosseisude ja mitmesuguste tariifide raamatud ning linnade-asulate näidisplaanide, linnavappide ja müntide jooniste raamatud. II seeria sisaldab tähtsamaid seadusandlikke akte 12. detsembrist 1825 kuni 28. veebruarini 1881 - kokku 55 köidet seaduste teksti ja 2 köidet täiendusi. Iga köite lõpul on kronoloogilised ja alfabeetilised märksõnade (asi) registrid koos näidisjooniste ning -plaanidega riiklike ehitiste, vormirõivaste ja mitmesuguste riiklike aumärkide, medalite ning embleemide kohta. Vajaliku seaduse teksti leidmiseks II seerias võib kasutada iga köite lõpus olevat kronoloogilist ja alfabeetilist (asi) registrit, kuid see eeldab seaduse väljaandmise aasta teadmist. Siin on aga tõhusaks abiks 4-köiteline II seeria kõikide seaduste kohta koostatud üldine alfabeetiline märksõnade (asi) register a
annaabi.ee 
