,,Milose Venus" ,,Milose Venus" on hellenismisajastus pärinev tuntud Vana-Kreeka skulptuur, mis oletatavasti kujutab jumalanna Aphroditet ( Rooma jumalanna Venus). Kuju leiti 1820. aastal Mílose saarelt , mille järgi on kunstiteos ka oma nime saanud. Hetkel eksponeeritakse "Milose Venust" Louvre'is. Esialgu peeti kuju autoriks Praxitelest, kuid alusplaadil oleva pealiskirja järgi peetakse skulptoriks nüüd Alexandrost Antiookiast. Skulptuur leiti 8. Aprillil 1820-ndal aastal Egeuse mere saarelt Míloselt. Leidjateks olid kreeka talupoeg Yorgos Kentrotase ja Prantsuse mereväe nooremohvitser Olivier Voutier. Skulptuur oli leides kahes suuremas tükis , torso ja draperiiga kaetud jalad, peale selle leiti mitu väiksemat kuju juurde kuuluvat fragmenti (juuksekrunn). "Milose Venus" kujutab pikemat kasvu naist (ilma alusplaadita umbes 2,02 meetrit), kes toetub paremale jalale, vasak jalg ettepoole kõverdatud
peaaegu kõik jumalad peale Erise, tüli jumalanna. Eris vihastas. Saabudes kõigest hoolimata pidustustele, viskas ta kuldse õuna kirjaga "Kõige kaunimale" külaliste sekka. Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite püüdsid õuna ühel ajal ning hakkasid omavahel tülitsema selle üle, kes on neist kõige ilusam. Selles küsimuses lahenduseni jõudmata, mindi jumalate kuninga Zeusi juurde. Zeus lasi omakorda Alexandrosel otsustada õuna saatuse üle. Seepeale hakkasid jumalannad Alexandrost kingitustega meelitama, et õuna iga hinna eest enda kätte saada. Hera pakkus Alexandrosele võimu kogu Aasia üle, Athena pakkus talle tarkust. Aphrodite aga pakkus talle maailma kõige ilusamat naist. Alexandros andis õuna Aphroditele. Kõige ilusam naine maailmas sel ajal oli Helena, Sparta kuninganna, kes nüüd pidi Alexandrosele kuuluma. Paraku oli aga Helena juba abielus. Aphrodite käskis oma pojal, Erosel Helena pihta kuldne armastusenool lasta, et viimane Alexandrosse armuma panna
annaabi.ee 
