pidustustele, viskas ta kuldse õuna kirjaga "Kõige kaunimale" külaliste sekka. Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite püüdsid õuna ühel ajal ning hakkasid omavahel tülitsema selle üle, kes on neist kõige ilusam. Selles küsimuses lahenduseni jõudmata, mindi jumalate kuninga Zeusi juurde. Zeus lasi omakorda Alexandrosel otsustada õuna saatuse üle. Seepeale hakkasid jumalannad Alexandrost kingitustega meelitama, et õuna iga hinna eest enda kätte saada. Hera pakkus Alexandrosele võimu kogu Aasia üle, Athena pakkus talle tarkust. Aphrodite aga pakkus talle maailma kõige ilusamat naist. Alexandros andis õuna Aphroditele. Kõige ilusam naine maailmas sel ajal oli Helena, Sparta kuninganna, kes nüüd pidi Alexandrosele kuuluma. Paraku oli aga Helena juba abielus. Aphrodite käskis oma pojal, Erosel Helena pihta kuldne armastusenool lasta, et viimane Alexandrosse armuma panna. Selle peale kuulutas Menelaos,
või koguni kas Areius eksib. ,,Areiose Jumal oli lähedane kreeka filosoofide omale kauge ja maailma suhtes täiesti transtsendentne; samuti toetas ta kreekalikku päästekäsitust".39 Areios uskus, et kristlased on päästetud ja saanud osa Jumala loomusest, kuna Jeesus oli neile teesihi ette näidanud. Imiteerides Kristust, täiuslikku loodud inimolendit, on lootus kõigil saada ,,teisenematuks ja muutumatuks, täiuslikuks Jumala loometööks" (Areius. Kiri Alexandrosele 6.2.). Oma väga heades teadmistest pühakirjast, võis Areios tuua välja ,,terve arsenali tekste, tõendamaks oma väidet, et Kristus-Sõna ei saanud olla midagi muud kui loodud olend nagu meiegi".40 Teise vaidleva poole Athanasiose (piiskop Alexandrose noor abiline) käsitluses oli inimkond olemuslikult habras ja ,,ainult Logose kaudu Jumalas osaledes võis inimene vältida hävimist".41 ,,Ainult see, kes maailma lõi, võis seda ka päästa, ja see tähendas, et
annaabi.ee 
