Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
Niisuguse alevi elu ja elanikke võime tundma õppida kasvõi Tootsi-lugudest.
Iseseisvas Eesti vabariigis vanade linnade kasv esialgu takerdus, sest tööstus, nende peamine tööandja, vajas ulatuslikke
ümberkorraldusi. Mõne piiriäärse linna (Narva, Valga) elanikkond koguni vähenes. 30-ndatel aastatel aga hakkasid linnad jälle jõudsalt
kasvama. Ka tunnistati iseseisvas Eestis varem tekkinud tegelikke, kuid mitteametlikke linnu, algul alevitena, seejärel juba päris
linnadena. Ka suurematele alevitele anti omavalitsusõigused. 1938. nimetati need alevid samuti linnadeks. Tagajärjena kasvas ametlike
linnade arv peaaegu 3 korda - 12-lt 35-ni. Tõsi, ümbernimetatud alevid siiski tõelised linnad veel ei olnud.
Maal oli suurim muutus mõisnike eesõiguste kaotamine ja osa mõisamaa jagamine talupoegadele ja moonakatele.