Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
Osa valis ühe, osa teise võimaluse. Tagajärjena on linnade ametlik arv tõusnud 46-
ni. Tegelikult on suur osa Eesti linnadest ikkagi ainult alevid.
Maa-asulate arengut hakkab mõjutama ilmselt põlisrahvastiku linnastumisprotsessi lõpuleviimine. Uute talude rajamise
vaimustus läks varsti üle ja talude arv on jälle vähenema hakanud. Erilise löögi alla on jäänud aga alevikud-uusmõisad. Ega
maarahvastiku üldine vähenemine jäta erilisi kasvulootusi alevitelegi.
Eesti asulad praegusajal Eesti, nagu muudegi riikide asulasüsteemi mudeliks võib olla täht Y.
Maa-asulad, millest on aegade jooksul välja kasvanud ka linnad ja alevid, moodustavad Y jala, linnad aga
kaks Y haru,sest linnu on kaht oluliselt erinevat tüüpi. Aleveid sümboliseerib Y harude ühinemiskoht, see
ebapüsiv asulatüüp võib edasi areneda kõigis kolmes suunas. Linnu ja maa-asulaid võib jagada veel
alatüüpideks
annaabi.ee 
