Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
rahulepinguga Vene võimu alla läinud. Sel ajal kujutatakse küla pärisorjusliku ja teoorjusliku
kogukonnana. Kui varem pärisorjuslikus situatsioonis kuulus talupoeg mõisnikule, siis teoorjuse ajal
polnud talupoeg enam mõisniku omand, kuid ometi polnud tal ka maad, nii et maa eest pidi tegema
mõisale teopäevi – maksis oma tööga maa eest renti. 1860ndatel sai alguse talude päriseksostmise
võimalus. Küla oli taludest koosnev üksus. Linna ja küla vahele jääb alevitasand. Alevis olid
linnalikud hoiakud: küla iseloomustavaid praktikaid seal enam polnud. Linn ongi järgmine tasand.
Eesti küla olemuse määrab mõis. Külaelu mentaliteeti ja olemust vormib kirik (koos religiooniga).
Kirikul on sama funktsioon mis mõisalgi – kiriku kaudu viiakse täide mõisa mõtteviis, talupojad
allutatakse mõisnikele. Kirjanduses kajastusid kohalike meeleolud – külaelu kujutati reaalsena.
Eestlaste seas oli populaarne August Kitzberg
annaabi.ee 
