EESTI KULTUURI TEKKE- JA OLEMISEELDUSED NING TINGIMUSED
Aastal 1811 leiti, et targem oleks talupoeg pärisorjusest vabastada. Aastal 1816. anti välja
Eestimaa talurahvaseadus, mille alusel pidi mõisnik talupoja pärisorjusest vabastama. Eesti
talupojast said seega vabad mehed.
18. sajandil hakkasid kogu Euroopas levima valgustusaja ideed, Venemaal langeb see kokku
Katariina II valitsusajaga. Vene linnaseadus nägi ette, et koole pidi olema kubermangu kõikides
linnades ja suuremates alevikkudes. Leidus kaheklassilisi (alamrahvakoolid) ja neljaklassilisi
(pea-rahvakoolid) koole. Pea-rahvakooli neljas klass lõi eeldusi edasiõpimiseks gümnaasiumis.
Tallinna Gümnaasium oli endiselt viie-klassiline kõrgema taseme kool. Alamrahvakoole leidus
pea kõigis linnades (peale Kuressaare).
Statistilisi andmeid on lugemisoskuse kohta 18. sajandil vähe. Arvatakse, et lugeda oskas sel ajal
umbes 30 40% meestest ja umbes 15% naistest.
1802