Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
kaugemal ja eraldi paiknevad talud. Neid arvestuskülasid on Eestis 3274. Külades ja üksiktaludes elab
puhtakujuline maarahvastik - põllumehed ja kalurid.
Eesti maa-asulate edasine areng pole praegu veel kaugeltki selge. Nähtavasti jätkub
põlisrahvastiku linnastumine. Selle tõenäoliseks tulemuseks on alevike kadumine või muutumine tavalisteks
küladeks. Ka talude arv ilmselt väheneb. Võib juhtuda, et püsima jäävad ainult need maa-asulad ja alevidki,
mis haaratakse linnastute koosseisu. Sellistes taludes ja külades elab põllumeeste-kalurite kõrval juba
praegu arvukalt linnas tööl käivaid inimesi, tulevikus aga ilmselt rohkemgi. See aga tähendab, et maaliste ja
linnaliste asulate ajalooline erinevus võib lähemas tulevikus kaduda. Väljaspool linnastuid jäävad võibolla
püsima vaid üksikud metsavahi- ja turismitalud ja suvituskülad. Igatahes Lääne- ja Põhja-Euroopa arenevad
just selles suunas.
annaabi.ee 
