Eesti geoloogiline ehitus
Ordoviitsiumi - kambriumi põhjaveelade Häädemeeste jaVärska mineraalvesi tuleb
kambriumi kihistustest ja valdav osa Põhja- ja Kesk-Eestist saab kvaliteetse põhjavee Lontova
veepidemel (Lontova savil) lasuvast ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveelademest.
ORDOVIITSIUMI ladestu
480-443 milj. a. tagasi. Eesti ala kattis jätkuvalt madalaveeline rannikulähedane meri.
Kliima muutus kuivemaks ja merre settis üha vähem terrigeenset materjali (liiva, aleuroliiti),
ülekaalu sai karbonaatne settimine (lubikojad, millest tekkis 70-180 m paks settekompleks -
lubjakivid). Lubjakivid on tekkinud erineva sügavusega merebasseinis ja on erineva
koostisega ja värvusega põhja pool hallid, lõuna pool punakad. Varem settinud setted
muutusid dolomiitideks jne. Rannalähedases meres settinud fosfaadirikastest karpidest on
tekkinud oobulusfosforiit (fosforiidisõja põhjustaja, põlluväetise tooraine). Fosforiidirikas
liivakivi argilliit e