Sakala kõrgustik
kaldtasandik. Sakala maastiku olemust ja ilmet on olulisel määral kujundanud inimene oma
pikaajalise intensiivse põllumajandustegevusega, millega on kaasnenud hulga suurte maa-
asulate teke.
Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 219
Sakala kõrgustiku aluspõhi
Kõrgustiku põhjaosas moodustavad aluspõhja ülaosa Kesk-Devoni Narva lademe
domeriidi-, dolomiidi- ja savi- ning aleuroliidikompleksid. Keskosas on lamamiks Aruküla
lademe punakas- kuni lillakaspruunid aleuroliidid koos peeneteraliste kollakate liivakividega.
Viimased on vähem levinud. Lõunanõlval on ülekaalus Burtnieki lademe heledad või
roosakaskollased põimkihilised ja nõrgalt tsementeerunud liivakivid, milles esineb õhukesi
aleuroliidi ning savi vahekihte. Looduslikud paljandid asuvad nüütsetes jõeorgudes (Karksi
ümbruses, Õhne jõe kaldal Tõrva lähedal, helmes) ja osaliselt mattunud ürgorgudes (Paistu,
annaabi.ee 
