Pulmad peiukodus
ja lunastajateks peiupoisid.
Mõrsja pulmaliste peiukoju saabumine ja nende vastuvõtmine on nii oma
kommete kui ka laulude poolest analoogiline peiupoolsete pulmaliste sissesõiduga
mõrsjakoju. Mõrsja on peidetud. Pruudipoolsed nõuavad mõrsjat näha, kahtlustades,
kas pole talle viga tehtud, halbades tingimustes ja tühja kõhuga peetud jne. Ka
mõrsja pulmalistele pakutakse ebamõrsjat e. valtspruuti.
Lokaalne, peamiselt Kolga-Jaanis tuntud komme oli aletule põletamine. Algne
ohvritalitlus tuletegemise ja raha-annetamisega on hiljem muutunud lõbustavaks
vahepalaks pulmatseremoonias: noorik kogu pulmarahvaga läheb põletamiseks
määratud puu juurde, mis maha raiutakse ja põlema süüdatakse. Kui tuli lööb
leegitsema, viib peiupoiss nooriku kolm korda selle ümber ja asetab ta kolme
relvastatu (s.o. isamees, peiupoiss, peigmees) vahele, kes naiste laulu saatel mõõku
tema pea kohal kokku löövad