Kiviaeg
Nöörkeraamika kultuuri asulatest on leitud tulekoldeid. Valma asulas
asusid need 4-5-m vahedega, mis võib-olla annab tunnistust paralleelselt
paiknenud piklikest hoonetest. Rohkesti on nöörkeraamilistest asulatest
saadud tõendeid viljelevast majandusest, kuigi see polnud tol ajal veel
kujunenud domineerivaks majandusharuks. Leitud on koduloomade
(lammaste, kitsede, sigade, veiste) luid, viljaterade jälgi.
Arvatavasti põhines tolleaegne viljakasvatud aletegemisel. Suurel määral
jätkus hilisneoliitilises Eestis siiski püügimajandus.
Esemeline materjal
Kultuurile on iseloomulik nöörkeraamika. Need on peekritaolised nõud,
mille koostisesse on savisse segatud peent liiva ning põletus on parem kui
varasemal keraamikal. Nõude põhi on kas lame või nõrgalt kumer.
Ornament esineb nõude ülaosas. Nöörikujuline ornament võib olla saadud,
kui nöör mässiti enne põletamist nõu ümber. Ornamendis esinevad ka
kriiped ja väikesed lohud