mille pealise pinnale on süvendatud 5-10cm läbimööduga korrapärased kausikujulised lohukesed. (arvatakse et eeskujuks oli Skandinaavlaste kivikultus- austus esianemate vastu) o Majanduse areng hakkad märgatavalt arenema siis kui rauda õpiti ise tootma. Eestis leidub soorauamaaki. o Tindimurrust avastati rauasulatamisega seotud asulad, mis pärinevad u 2000a tagasi. o Põllumajandus arenes tänu aletamisele, mis vahetas välja köplapöllunduse. Mets rajuti ja põletati maha. o Neil aladel kus mullakiht õhuke hakati tegelema söödiviljelusega. o Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Sageli püstitati eluasemed sobivate maade vahetuslähedusse o ROOMA RAUAAJAL oli siinsete elanike kindlaks elatusallikaks kujunenud põlluharimine ja karjakasvatus mis tõi kaasa jõukuse ja rahva arvukuse kasvu mis tõi kaaasa asustuse tihenemise.
Tugevaim on erosioon troopikas, nõrgenedes parasvöötmes ja arktilistes tingimustes. Troopilises või parasvöötme kliimas kulub 2,5 cm paksuse mullakihi uuenemiseks 200...1000 aastat. Kui ärakanne ületab uuenemiskiiruse, tuleb vaesestuvat mulda käsitleda kui taastumatut loodusvara. Eriti tundlikud erosioonile on klimaatilised piirialad ja mägede nõlvad. Erosiooni kiirendavad liigkarjatamine, metsade hävimine ja väärad harimisviisid: paljudes kohtades on aletamisele rajaneva põllu kasutusaeg lühenenud 10...30 aastalt mõnele aastale. Maailma viljakaimatel põllualadel läheb erosiooni tõttu kaduma umbes 26 miljardit tonni mulda aastat. 75% Pakistanist on erosioonist rikutud. Ka USA on liiga intensiivse majandamise tagajärjel kaotanud 1/3 algselt toitaineterikkast mullast. Veeerosioon algab nn. tilkerosioonist st. lagunevate vihmapiiskade mõju mullaagregaatide lagunemisel. Peened mullaosad ummistavad poorid teiste mullaagregaatide vahel
annaabi.ee 
