Referatiivne_uurimustöö Vääriselupaigad
Õnneks ületas
1970.ndal aastal metsamaa pindala 40%, Teise Maailmasõja tõttu, mille tagajärjel
mahajäetud põllumaad võsastusid ning hiljem metsastusid. (V.I.E LK 12)
Inimtegevuse mõju metsadele
Esimesteks asunikeks Eestimaal, peale jääserva taandumist, olid korilased ja kütid. Oma
algsed püsiasutused lõid nad ligikaudu 4000-5000 aastat tagasi. Ümber asulate tekkisid
puisniidud, metsa hakati aletama ja seal karjatama koduloomasid.
Metsad muutusid koos kliimamuutusega, kuid olulisemaks teguriks sai inimtegevuse mõju.
Meie maa esimeste elanike elutegevuse tõttu, näeme me oma maad just sellisena nagu ta on,
kuid siiski mõjutab tänapäeva inimene metsa kordades rohkem ja kahjulikumalt.
Kõige suurem mõjutegur on metsaraie. Korrapärane ja seaduslik metsaraie on kasulik ja
hädavajalik, kuid puude mahavõtmisega liialdamine, hävitab meie metsadest taime- ja
loomaliike
annaabi.ee 
