Kui nad oleksid kaubelnud gallide käest rohkem aega oma vägede kogumiseks, või veel parem, poleks seda ebavõrdset sõda üldse provotseerinud, oleks säästetud palju elusid. 3.2. Alesia lahing Alesia lahing oli võtmetähtsusega Gallia sõdades. Tänu sealsele võidule suutsid roomlased vallutada terve Gallia. See võit saavutati tänu Caesari plaanile, mida galli väejuhid ei suutnud ületada. Pärast kaotust Gergovia all taganes Vercingetorix Alesiasse. Caesar jälitas teda ja tappis need, keda kätte sai. Kui nad Alesiasse jõudsid, siis roomlased piirasid kõrgendikul paikneva linna ümber. Vercingetorix saatis välja ratsaüksused, et nood läheksid oma hõimude juurde ja rivistaksid üles kõik need, kes on piisavalt vanad, et relva kanda. Nad ratsutasid läbi kohtade, kus roomlased oma kindlustusi polnud veel lõpetanud. Nende kindlustused ei olnud mõeldud ainult selleks, et seesolijaid kinni hoida
Mitu tugevat hõimu ühinesid veel Vercingetorixiga. Caesar oli sunnitud proovima võtta Vercingetorixi pealinn Gergovia tormijooksuga, kuid ebaõnnetus. Caesar otsustas taganeda. V. veenis oma vägesid, et vaja on Caesari leegionid lõplikult hävitada ja asus neil teed ära lõikama. Kuigi V.-l oli suurem armee, juhtis ta seda valesti, nt paigutas jalaväe ratsaväest liiga kaugele ja Caesar võitis galle. V. koos u 80 000 mehega põgenes Alesiasse, kuhu C. järgmisel päeval järgi jõudis ja asus kohe ehistama kahte kaitseliini. Sisemine pidi takistama Alesiast põgenemist, välimine aga takistama varude ja abivägede sissetoomist. V.-l oli varusid vaid kuuks. Ta püüdis neid säästa, saates naised ja lapsed piiramisrõngast välja, kuid Caesar ei lasknud neid läbi. Gallid kogusid suure, u 250 000-lise abiväe ja püüdsid piiramisrõngast läbi pääseda, kuid
annaabi.ee 
