EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI
Enne ristirüütlite tulekut hakkasid kujunema kihelkonnad ja nendest omakorda
maakonnad. Suuremad maakonnad ja nende tähtsamad linnused olid:
1. Viru - Tarvanpää, Äntu punamägi, Padalinnus.
2. Harjumaa - Varbola-Jaanilinn (eesti suurim linnus sel ajal).
3. Reval - Toompea, Iru.
4. Läänemaa - Ridala, Lihula, Soontagana.
5. Sakala - Lõhavere ehk Leol, Viljandi.
6. Ugandi - Tarbatu, Otepää.
7. Saaremaa - Valjala, Muhu, Pöide.
8. Järvamaa.
Väiksemad maakonnad olid: Nurmekund, Alenpois, Vaiga, Mõhu.
Üksikuid kihelkondi oli 45. Iga kihelkonna ees oli 1 või 2 vanemat. Kihelkonna
keskuseks oli linnus. Kihelkond koosnes küladest, mille ees oli külavanem.
Linnuseid oli eestis 100-120. Need jagunesid maalinnadeks ja linnamägedeks.
Linnamägede tüübid: Mägilinnus (Näiteks: Otepää); neemiklinnus (Näiteks: Rõuge);
kalevipoja säng (Näiteks: Alatskivi). Läänemaal ja Saaremaal olid linnused maalinnade
tüüpi. Need olid tasase maa peal ringvall linnused