Talutööd 19sajandil eestis
Rukis külvati augustis-septembris ja tähiseks olid lauritsapäev, rukkimaarjapäev ja
pärtlipäev. Üldiselt püüti rukkikülviga jõuda lõpule augustis.
Rukis külvati kesale, mida hakati harima pärast kevadiste külvitööde lõppu. Kesale
veeti sõnnik, mis künti mulda. See töö püüti ära teha enne jaanipäeva, sest pärast
jaanipäeva algas heinaaeg.
Juuli lõpus või augusti alguses künti kesa teist korda ja äestati. Kui rukis külvati
alemaale, oli see aeg sobivaim alepõletamiseks.
Suvivili külvati küllaltki hilja ja seda mitmel põhjusel:
Kuna sügisel püüti loomi karjatada põllul võimalikult kaua, jäi põllu kündmine
kevadeks.
Kehvad maaharimisriistad ei võimaldanud maad nii hästi harida, et kevadel saaks
kohe külvata ja tavaliselt tuli maa kevadel uuesti künda, mis nihutas külvi hilisemasse
aega.
Oder ei tohtinud saada küpseks rukkiga samal ajal, sest viljalõikuseks ei jätkunud
töökäsi.