Kokkuvõte Ilmar Talve raamatu kohustusliku osa kokkuvõttetest
kohalik juhtkond oma võimu säilitamiseks kirikuga. Kristlus tõi kaasa riigiideoloogia
jumalariik vs maine riik). Kirik oma kümnisega oli ka esimeseks korrapäraseks maksustajaks.
Muinas-Eesti rahvakultuur
Kaks põhitegurit: selleaegne ühiskond ja majandus, mis põhines maaviljelusel koos
karjandusega. Talu nii tootmisüksus kui sotsiaalüksus. Külavanem esindas küla kihelkonnas
kui ka saraskonnas. Põlispõllud, alemaad, niidud.
Peamised elatusalad: kalastus, karjapidamine, maaviljelus (aletamine ja põllundus). Vähema
tähtsustega jahipidamine, metsamesindus, kaubavahetus. 10. sajandist on siin kasvatatud ptra,
nisu, kaera, rukist, hernest, põlduba, naerist, lina.
MUISTNE VABADUSVÕITLUS
1208 1227
Max 15 000 võitlusvõimelist meest.
KESKAEG
Vallutussõjaga toodi poliitiline ja ühiskondlik kord. Selleks ajaks polnud meil välja arenenud
kiriku ja kuningavõimu alluvuses olevat haritlaskonda