Esimesed märgid Võrtsjärve madaliku koloniseerimisest (puittaimede vähenemine, kõrreliste arvukuse suurenemine, ruderaalkoosluste teke ja kuuse kiire levik). o Subboreaal Kliima jahenemine, inimmõju suurenemine. Jalaka osatähtsuse langus, paremad võimalused sarapuu, tamme ja kuuse levikule. Hiljem väheneb laialehiste puude arvukus. Konkurents karjakasvatajate ja metsloomade vahel, kultuurmaad laienesid aleluse kasutamise tõttu. Taani väinad hakkasid kitsenema, soolane Litoriinameri muutus riimveeliseks Limneamereks. Rikkalikud heeringa ja hüljeste jäänused. Kagu-Eestis ja Saaremaal: veis, siga, kits ja lammas. Püsipõllud kinnitavad teravilja kasutamist. Rukki õietolm (algul umbrohi, hiljem põllukultuur). Leitud luud: hobune, siga, metssiga. o Subatlantikum Pehme mereline kliima, avamaastike laienemine.
Tähtsal kohal karjakasvatus. Esimesed märgid Võrtsjärve madaliku koloniseerimisest (puittaimede vähenemine, kõrreliste arvukuse suurenemine, ruderaalkoosluste teke ja kuuse kiire levik). o Subboreaal Kliima jahenemine, inimmõju suurenemine. Jalaka osatähtsuse langus, paremad võimalused sarapuu, tamme ja kuuse levikule. Hiljem väheneb laialehiste puude arvukus. Konkurents karjakasvatajate ja metsloomade vahel, kultuurmaad laienesid aleluse kasutamise tõttu. Taani väinad hakkasid kitsenema, soolane Litoriinameri muutus riimveeliseks Limneamereks. Rikkalikud heeringa ja hüljeste jäänused. Kagu-Eestis ja Saaremaal: veis, siga, kits ja lammas. Püsipõllud kinnitavad teravilja kasutamist. Rukki õietolm (algul umbrohi, hiljem põllukultuur). Leitud luud: hobune, siga, metssiga. o Subatlantikum Pehme mereline kliima, avamaastike laienemine. Kuuse kõrgaeg. Taigale iseloomulike loomade sisseränne. Ilves, karu
annaabi.ee 
