Eesti uusaeg (1710-1900)
rahvuslikku liikumist. 1877 (?) aastal võetakse nii saksa kui vene ajakirjanduses löögi
alla Eesti Aleksandrikooli liikumine, aga ka mitmel pool sakslaste kontrolli all
olevates eestikeelsetes lehtedes. Põhiline, millele püütakse tähelepanu juhtida on, et
liikumisel ei ole mingit perspektiivi. Kogu ettevõtmine olevat juba eos määratud
läbikukkumisele. Hurt aga võtab mitmel pool vastu sõna ja näitab, et Aleksndrikooli
liikumine on tõend rahva arengust ja soovist edasi liikuda. Rünnak on eesti
tegelaskonda aktiviseerunud ja tänu sellele saab Aleksandrikooliliikumine oma
vahepealsest mõõnast üle. 1870. aastate lõpule ja järgnevale perioodile on iseloomulik
teatav aktiviseerumine. 1870. aastate üheks näitajaks on mitmesuguste seltside
tegevuse ativiseerumine. Eriti hakkab põllumeesteseltsi raames silma paistma
Jakobson ta valitakse mitme eesti põllumeesteseltsi presidendiks. 1870. aastate lõpul