"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg
sündinud ja vennastekoguduse vaimus üles kasvanud Hurt oli tollal veel Tartu ülikooli
teoloogiatudeng, kes oli juba tähelepanu äratanud oma tegevusega Õpetatud Eesti Seltsis.
Nii tekkis paljude rahvusmeelsete isikute vahel koostöö mingi konkreetse eesmärgi nimel.
Peterburis märkimisväärset mõju omavad baltisakslased suhtusid Aleksandriakooli ideesse
paraku tõrjuvalt ja nii venis loa saamine kuni 1869.aastani.
Paralleelselt eeltöödega Aleksanriakooli rajamiseks käivitus nn palvekirjade aktsioon, mile
tähsamateks osalisteks olid Viljandimaa mehed vennad Petersonid ja Johann Köler ning nn
Peterburi patrioodid. Nii nimetati pealinnas karjääri teinud kuid rahvusliku meele säilinud
eestlasi, nagu keisri ihuarst Philipp Karell jt. Aktsiooni tulemusena sündis suur ühine
palvekiri, mis sisaldas peale majanduslike ka otseselt rahvuslikke nõudmisi.Köleri abiga
õnnestus eestlaste delegatsioonil palvekiri 1864