Eesti kunst 1918-1940
aastal ja siinne olukord tundus tema jaoks
eriliselt masendav. Ta säilitas oma elu lõpuni balti aadli vastase meelsuse. 1863.aastast paaril
järgmisel aastal maalis ta osad oma eriti populaarsed teosed (akvarellid “kunstniku
sünnikoht”, “Hiiu naised kaevul” jne). Edaspidi elas ta aga Peterburis ja maalis enamasti
vene ülikutest paraadportreid. Ta õpetas nii Kunstide Akadeemias kui ka Aleksander II
tütrele, suurvürstitar Maria Aleksandrovnale. Talle omistati akadeemiku ja proffessori tiitlid.
Soovides eesti talupoegi aidata, üritas ta oma rahaga korraldada väljarännet Krimmi, see
ettevõtmine luhtus ja kunstnik kaotas oma varanduse, kuid mälestuseks jäid mitmed
suurepärased maastikuvaated Krimmist. Kunstilised vaated tuginesid klassitsismi eetikale,
seetõttu ei uskunud ka rahvusliku kunsti võimalikkust, kuna tema arvates oli kunsti eesmärk