kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Hurt: eestikkeelse kirjasõna väljaandmine, eriti tähtsad olid kooliõpikud. Ta väärtustas vaimseid väärtusi. Jakobson: Seadis esiplaanile majanduslike olude parandamise nõude. 9. Jannsen: Hakkas välja andma aastal 1857 Peno Postimeest. Korraldas 1869. aastal esimese eesti üldlaulupeo ja loodi 1865. aastal mängu - ja luluselt Vanemuine. Hurt: 1872. aastal loodi Eesti Kirjameeste Selts.Soovis rajada ka Aleksanderkooli. Jakobson: 1878. aastal hakkas välja andma ajalehte Sakala. 10. 11. Eesmärk oli muuta siinsed provintsid teiste Vene riigi osade sarnaseks.Kõikidesse kohtadesse määrati vene ametnikud. Kõik asjaajamine muutus vene keelseks. 12.VIHIK! 13. VIHIK!Tõnisson:Pidas oluliseks emakeelse koolihariduse taastamist. Päts: pidas veelgi olulisemaks eestlaste majandusliku olukorra paranemist. 14. Vaatamata lüüasamisele aktiveeris revolutsioon rahvast. Maal hoogustus
J. Hurda tegevust takistas paljuski oma ajalehe puudumine. Selles olukorras võittis ta vastu Janseni pakkumise asuda. "Eesti Postimehe" lisalehe toimetajaks. 9. Eesti rahvusliku liikumise kõige kandvamaks juhtmõtteks sai hariduse idee. Juba 1860. aastate algul õhutas Holstre Pulleritsu külakooliõpetaja Jaan Adamson rahvast toetama emkeelse kõrgema kooli rajamist. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid eranditult kõik rahvusliku liikumise juhtivaid tegelased, koonud Eesti Aleksanderkooli mõtte teokstegemiseks kogu ärkamisaja Eesti ladvik. 10. Teiseks oluliseks üle-eestiliseks organisatsooniks sai 1872. aastal loodud EKS. Selts koondas kõiki eesti soost haritlasi, aga ka ärksama vaimuga taluperemehi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine, millest erilist kohta omasid kooliõpikud. Erilist tähelepanu pandi eesti keele arendamisel ja selle õiguste kaitsmisele. 11. Rahvusliku liikuse radikaalsema suuna etteotsa tõusis 1870. aastate lõpul C. R
annaabi.ee 
