Sõjaeelsed üldlaulupeod
Laulupeo kavas oli küll ainult
kaks eesti algupäralist laulu – Aleksander Kunileidi “Mu isamaa on minu arm” ning “Sind
surmani”, mõlemad Lydia Koidula tekstile, kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus.
1. Laulupidude ajalugu
1.1 Esimene üldlaulupidu
Laulupidude algatajks on J.V.Jannsen, kes aravas et eestlased vajavad samasuguseid seltse ja
hinguid nagu sakslastel. Teiseks tähtsaks kujuks laupidude traditsiooni loomisel oli Alekdander
Kunileid. Selletõttu loodi 1865.aastal Tartus laulu- ja mänguselts „Vanemuine“, mis sai
eeskujuks paljudele eestlastele. Vanemuine kavatses korraldada suure üle-eestilise laulukooride
peo, mis tekitaks ühtset rahvus tunnet.
Luba laulupeo öäbiviimiseks hakkati taotlema juba 1867.aastal. Ametlikult taotleti luba Liivimaa
talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupeo korraldamiseks. Jannsen hoidis
annaabi.ee 
