Kaelkirjakute eluviisid
Et vererõhk oleks enam-
vähem ühtlane ka siis, kui loom kuue meetri kõrgusel sööb või maapinnal joob, on kaelkirjakul
keeruline vereringlus. Võimas kaelaveen on nagu mahuti, mis kogub endasse üleliigse vere, kui
kaelkirjak näiteks juues pea langetab. Kui loom pea uuesti üles töstab, on ta takistuseks, et veri liiga
kiiresti südamesse ei valguks. Selleks on kaelaveen varustatud sulgurklappidega, tänu millele
voolab veri südamesse aleglaselt. Kaelkirjakud kasutavad üksnes äärmise vajaduse korral
kohmakat aeglase galoppi, kuid ainult paariks minutiks. Kaelkirjakute galopp on väga omapärane:
loom võib üheaegselt maast tõsta mõlemad eesjalad ainult pead ja kaela kaugemale taha heites ja
niimoodi keha raskukeset ümber paigutades. Kaelkirjak võib arendada kiirust kuni 50km/h.
(http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak)
LÄHISUGULUSES OLEAD LIIGID